lugu Lapimaalt pärit noasepast

Marttiini Oy on kuulus oma oskuslikult valmistatud Soome nugade poolest ning ettevõtte juured ulatuvad tagasi peaaegu 90 aastat ühte sepatöökotta Rovaniemis. Sellele järgnevate kümnendite jooksul on Janne Marttiini asutatud ettevõte kasvanud ettevõtteks, mis toodab aastas 600 000 nuga.  Alates 2005. aastast on Marttiini kõrgelt austatud kaubamärk olnud osa rahvusvahelisest Rapala VMC kontsernist.

Teras, maarjakask, põhjapõdra sarved, nahk. Esimene asi, mis Marttiini Soome nugade juures pilku püüab, on kaunis kujundus ja traditsiooniline käsitöö, kuid tootekujunduse juhtivaks põhimõtteks olid kasutajate vajadused, kõrge kvaliteet ja põhjamaised, arktilised tingimused.  J. Marttiini 1928. aastal asutatud noatehas on kogu oma tegutsemisaja jooksul säilitanud oma maine kvaliteetsete Soome nugade tootjana.

STABIILNE, AGA JÕULINE KASV

Esimestel kümnenditel tegi Janne Marttiini kõvasti tööd selle nimel, et toota nuge Soome turule, aga avatud meelega kaupmees võttis 1950ndatel ette oma esimese ekspordireisi USAsse. Hiljem võttis Janne poeg Toivo Marttiini ettevõtte juhtimise üle ning keskendus isiklike kliendisuhete loomisele ja eksporditurgudele. Tänu sellele algas 1960ndatel edukas eksport USAsse. 1967. aastal sai J. Marttiini noatehas Soome presidendi ekspordi auhinna tunnustuseks oma "erakordselt heade saavutuste eest ekspordi vallas".

Fileerimisnuge eksporditakse põhiliselt USAsse.

2005. aasta sügisel ostis rahvusvaheline kalastustarvete kontsern Rapala VMC Corporation Marttiini perelt kogu ettevõtte Marttiini Oy  aktsiakapitali. See tehing kindlustas Rapala üleilmset positsiooni fileerimisnugade tarnijana, kuna kliendid hindavad Rapala kaubamärke ja tahavad rohkem kalastamisega seotud tooteid. Marttiini Oy saab samuti ära kasutada Rapala turustusvõrgu suurt ulatust.

TÕHUSAD KÄSITÖÖ ASJATUNDJAD TOOTMISES

Marttiinil on tootmispinnad Rovaniemis, Soomes ja Pärnus, Eestis. Kõik terad ja käepidemed toodetakse Soomes, aga käepidemete pinnatöötlus, noatuppede tootmine ja kooste toimuvad mõlemas tehases. Ettevõtte veebilehel on näha, et olemas on nuge arvutul hulgal erinevateks otstarveteks, näiteks toidu valmistamiseks, küttimiseks ja matkamiseks. "Toodame enam kui 200 erinevat mudelit," sõnas Jari Halme, Rovaniemi tehase tootmisjuht.

Eestist eksporditakse suurel hulgal fileerimisnuge, samas kui Soome tehas keskendub väiketootmisele. "Meie kogutoodang on umbes 600 000 ühikut aastas. Enam kui pool toodetest eksporditakse põhiliselt USAsse," lisas Halme. Marttiinil on Eestis olnud tehas umbes 15 aastat. Väikesel, aga tõhusal
ettevõttel on 20–25 töötajat, kes tegelevad pinnatöötluse, kooste, pakendamise ja fileerimisnugade tuppede valmistamisega. Pinnatöötluseks kasutatakse nii lakki kui ka vaha. Nugade käepidemeks kasutatud kasepuidust pinna kvaliteet on nii kõrge, et seda pole enne lakkimist lihvida vaja.

VASTUPIDAV JA KAUNIS PINNALAKK KÄEPIDEMETELE

Eesti tehase tootmisjuht Andrus Aarla selgitab, kuidas käepidemed pinnatöötluse saavad: "Käepidemed kastetakse kaks korda happega töötlemise jaoks mõeldud laki TEKNOCOAT 1687-58 sisse. Lakk kuivab kiiresti ja moodustab veekindla pinna. Isolatsioonivõime tagamiseks lakitakse ka noatera kinnitus: lakk kaitseb ka kinnitust rooste eest."

Pinnatöötlusaine peab sobima sukeldamise teel katmiseks ja ei tohi moodustada mulle. "Oleme praegu kasutatava lakiga rahul, aga tahame proovida ka vesilahustuvaid tooteid. Loodame, et saame selleks tulevikus proovida mõnd Teknose toodet," ütles Aarla.

Pärnus valmistatakse iga kuu ligikaudu 30 000 nuga. Vanad mudelid on tootmises aastast aastasse, aga igal aastal lastakse käiku ka uusi tooteid. Selle aasta täielik hitt oli Soome 100. aastapäeva nuga. Sel aastal tähistab Marttiini 90. tegevusaastat. Aastapäevade tähistamiseks aga ka igapäevaelus on Marttiini nuga suurepärane tööriist või kingitus.

MARTTIINI