Sertifikaadid ja märgised
Otsige etikettidelt märgiseid, mis annavad teavet värvide keskkonnamõju, ohutuse ja vastupidavuse kohta.
Surve keskkonnale suureneb pidevalt. Seetõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu kõikide toodete, sealhulgas värvide, keskkonnamõjule. Teknos soovib vähendada värvide ja lakkide mõju keskkonnale ning välja töötada keskkonnasäästlikke lahendusi. Töötame intensiivselt toodete säästva ja ohutu kasutamise täiustamise nimel.
Kui olete valinud projekti jaoks õige värvi ja arvutanud õige koguse, võib värvimine ise olla keskkonna mõttes vastutustundlik tegevus. Värv kaitseb hoonete ja muude materjalide pindu ning pikendab märgatavalt nende kasutusiga. Peale selle võib vana mööbli katmine uue värvi- või lakikihiga anda neile uue elu. Õige valiku tegemisega saate mõjutada nii enda kui ka keskkonna heaolu.
Värvide ökomärgised põhinevad erapooletul uuringul. See tähendab, et kui valite ökosertifikaadiga värvi, võite selle keskkonnasäästlikkuses kindel olla. Euroopa tootjate toodetud värvid on hea valik, sest EL-i õigusaktides nõutakse ohutute toodete väljatöötamist. Kahtluse korral paluge õige toote valimisel abi professionaalidelt. Värvimistööde planeerimisel mõelge ka sellele, mida teha ülejäänud värviga. Kas seda saab kasutada mõnes muus projektis või pakkuda sõpradele või tuttavatele?
Kui värvimistöö on lõpetatud, on oluline ka värvijääkide, pakendite ja varustuse nõuetekohane jäätmekäitlus.
Teknose jaoks on keskkonnasäästlikkus mõtteviis. See on osa ettevõtte strateegiast ja mõjutab kogu meie tegevust. Aitame teil teha keskkonnasäästlikke valikuid. Selles juhendis leiate kasulikku teavet värvide koostisosade, etikettide ja jäätmekäitluse kohta.
Kõrvaldage kasutuselt kõik värvimisel tekkinud jäätmed: kuivanud värvid, värvipurgid, värvijäägid, värvimise töövahendid ja töövahendite pesuvesi. Soovitame kasutada värvijääke muude värvimistööde jaoks või anda need teistele. Ebavajalik värv tuleb nõuetekohaselt kasutuselt kõrvaldada. Värvijäägid, lakid, täiteained ja vedeldid, samuti töövahendite pesuvesi on klassifitseeritud ohtlike jäätmetena. Viige need lähimasse jäätmekogumispunkti. Neid ei tohi valada kanalisatsiooni, visata prügikasti ega jätta loodusesse.
Puhastage pintsleid alati eraldi nõus ja viige värvi sisaldav vesi pudelis või suletud anumas jäätmekogumispunkti. Teine võimalus on lasta veel aurustuda ja jätta anuma põhja üksnes kuivanud värv, mille saate siis juhiste kohaselt kasutuselt kõrvaldada.
Värvimise töövahendeid võib samuti pesta toote juhiste kohaselt pintslipuhastusvahendiga. Tegelikult on pintslipuhastusvahend parem kui vesi. Pärast kasutamist jätke pintslipuhastusvahend anumasse, et värvijäägid saaksid anuma põhja settida. Läbipaistvat pintslipuhastusvahendit saab säilitada teises anumas ja hiljem uuesti kasutada. Värvi sisaldav osa tuleb viia jäätmekogumispunkti või jätta anuma põhja kuivama. Kuivanud värvijäägid tuleb visata segajäätmete hulka.
Kui teil on järgmisel päeval sama värvi jaoks vaja sama töövahendit, siis ärge seda peske. Pange pintsel või värvirull ööseks suletud kilekotti.
Täielikult kuivanud värviga või tühjad värvipurgid saab tavapäraselt ringlusse võtta, mis tähendab nende sorteerimist materjali alusel sega-, energia- või metallijäätmete hulka. Kui purgis on väga vähe värvi ja sellest ei piisa uue värvimistöö tegemiseks, siis võite lasta sel purgi põhjas ära kuivada ja kõrvaldada selle seejärel koos purgiga. Kui värv on täielikult kuivanud, võib selle saata ringlussevõttu olenevalt materjalist, millest see on valmistatud. Arvestage, et plastina saab kõrvaldada üksnes täielikult tühjendatud ja puhastatud plastpakendeid.
Puhastage need põhjalikult ja pange need järgmiseks kasutuskorraks hoiule. Täielikult kuivanud töövahendid (nt pintslid, värvirullid ja -vannid) võib panna ka segajäätmete konteinerisse. Märjad töövahendid tuleb viia jäätmekogumispunkti või lasta ära kuivada.
Soovitame hoida värvi kuni järgmise värvimistööni selle purgis, eeldusel et see on kahjustamata ja selle kaas on tihedalt suletud. Värvi võib valada ka muusse õhutihedalt suletud ja puhtasse anumasse. Klaasanum on parem kui plastanum. Hoidke värve alati kohas, kus temperatuur on külmumistemperatuurist kõrgem. Veepõhine värv säilib avamata anumas tavaliselt kolm aastat alates tootmise kuupäevast.
Esmalt on vaja arvutada värvitava pinna suurus ja kontrollida värvikulu kas pakendilt või Teknose veebilehelt. Seejärel saate arvutada vajaliku värvikoguse järgmise valemi abil: värvitav kogupind m² / värvikulu m²/l = vajalik värvikogus liitrites. Värvijääkide vähendamiseks arvutage enne vajalik värvikogus. See oleneb värvitavast pinnast ning selle seisundist, karedusest, värvitoonist ja loomulikult ka värvijast. Seinavärv: sisevärvide kulu on ligikaudu 7–10 m²/l. Välisvärv: maja värvimiseks kasutatavate värvide kulu on 5–8 m²/l. Mööbel: nelja tooli kahekordseks värvimiseks kulub üks liiter värvi.
Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) on toodetest (nt ehitus- ja sisekujundusmaterjalidest ning pesuainetest) aurustuvad ühendid. EL-i LOÜ-direktiiv piirab näiteks hoonetes kasutatavates värvides sisalduvate lahustite kogust. Vee- ja lahustipõhistes värvides sisalduvate LOÜ-de jaoks on kehtestatud eraldi piirmäärad. Veepõhiste värvide korral on LOÜ-de heitkogus märgatavalt väiksem.
Värvid sisaldavad nii looduslikke kui ka sünteetilisi tooraineid. Värvides kasutatud koostisained määravad koos toodete kasutusviisiga selle, kuidas värv mõjutab siseõhu kvaliteeti, tööohutust ja värvitud pinna hingavust. Värvide peamised koostisained on sideained, pigmendid, täiteained, vedeldid ja lisandid.
Sideaine on kõige olulisem komponent, mis mõjutab värvi omadusi. Tavatarbijatele mõeldud värvides kasutatakse sideainetena tavaliselt alküüd- ja akrüülühendeid. Sideaine ülesanne on liita värvi koostisained üheks tervikuks, anda värvile soovitud omadused ja muuta värv aluspinnaga nakkuvaks. Sideained hõlmavad tahkeid või vedelaid polümeere ja looduslikke aineid. Värvide mitmed omadused – kuivamine, nakkumine ja vastupidavus – on määratud peamiselt sideainega. Just seetõttu nimetataksegi värve sageli kasutatud sideaine järgi.
Vedeldi on aurustuv vedelik, mida lisatakse värvile viskoossuse vähendamiseks. Seega võib vedeldi mõjutada värvi laialivalgumist, värvikihi ühtlust ja kuivamist. Värvides kasutatakse vedeldina vett või lahusteid. Värve, milles kasutatakse kandeainena vett (st veepõhiseid värve), võib vedeldada veega ja värvimiseks kasutatud töövahendeid võib samuti veega puhastada. Lahustipõhistes värvides on vedeldiks tavaliselt lakibensiin. Lahustipõhiste värvide kasutamisel tuleb töövahendeid pesta värvis kasutatud vedeldiga.
Pigmendid annavad värvile värvuse ja mõjutavad värvi katvust. Saadaval on ka spetsiaalsed pigmendid, mis annavad värvile peale värvuse ka lisaomadusi, näiteks korrosioonivastased ja UV-kiirgust peegeldavad pigmendid.
Värvid sisaldavad ka lisandeid, mida kasutatakse värvide kuivamise, viskoossuse, homogeensuse või säilivusaja parandamiseks. Värvi kaitsmiseks mikroobide eest (nt välistingimustes olevatel fassaadidel) lisatakse sellele biotsiide. Nii ei pea värvitud pinda pikka aega hooldama.